Kuidas kuud endale mütsid said
Selle raamatu jutud
| Pealkiri |
Autor |
Esimene rida/lause |
Asukoht |
| Aprilli narrikuljused |
Märka, Veiko |
Aprill on naljakuu. |
lk. 19-22 |
| Augusti koolimüts |
Märka, Veiko |
Augustis veel koolis ei käida. |
lk. 35-38 |
| Detsembri jõuluvanamüts |
Märka, Veiko |
Detsember oli oma mütsi saamisega püsti hädas. |
lk. 51-54 |
| Jaanuari läkiläki |
Märka, Veiko |
Jaanuar on iga aasta esimene kuu. |
lk. 7-10 |
| Juuli lillepärg |
Märka, Veiko |
Juuli on aasta kõige soojem kuu. |
lk. 31-34 |
| Juuni madrusemüts |
Märka, Veiko |
Juuni on juba ehtne suvekuu. |
lk. 27-30 |
| Mai murumüts |
Märka, Veiko |
Mai on väga ilus kuu. |
lk. 23-26 |
| Miks mõned pühad kargavad |
Märka, Veiko |
Vanasti öeldi, et vastlapäev paneb pühad kargama. |
lk. 55-56 |
| Märtsi lehmaehmatis |
Märka, Veiko |
Märts on väga uhke kuu. |
lk. 15-18 |
| Novembri nokats |
Märka, Veiko |
November on väga jonnakas kuu. |
lk. 47-50 |
| Oktoobri oktoober |
Märka, Veiko |
Oktoober oli ainuke kuu, kes kandis mütsi juba enne, kui teised kuud peakatteid tahtma hakkasid. |
lk. 43-46 |
| Septembri seenekübar |
Märka, Veiko |
September on kõige targem kuu. |
lk. 39-42 |
| Veebruari võlukübar |
Märka, Veiko |
Veebruar kiitles sageli teiste kuude ees, et temal on kõige huvitavam ja vaheldusrikkam elu. |
lk.11-14 |
