| Aprillinali |
Sõelsepp, Venda |
Tol kaugel-kaugek ajal polnud elevantidel veel pikka lonti ja kaelkirjakud olid üsna hariliku lühikese kaelaga. |
Lk. 13-16; 1970 aasta väljaandes lk.19-23 |
| Kaks väikest tarka |
Sõelsepp, Venda |
Soojal kevadpäeval kepsles varss metsa ääres aasal, lõi eest ja tagant üles, jooksis traavi ja proovis galoppi, painutas kaela rõngasse, vehkis sabatuustakuga ja tegi igasuguseid imevigureid, mis aga pähe tulid. |
lk. 18-22; 1970 aasta väljaandes lk. 26-30 |
| Kolme vee vaen |
Sõelsepp, Venda |
Ükskord ammu-ammu läksid meri, jõgi ja järv omavahel kõvasti pahuksisse. |
lk. 6-7; 1970 aasta väljaandes lk.10-12 |
| Konsiilium |
Sõelsepp, Venda |
Suur konn Libelle Kvaak losutas tiigi kaldal morni näoga, kui sinna jooksis vihaselt podisedes siil Mütmüt Soss. |
lk. 31-35; 1970 aasta väljaandes lk. 43-48 |
| Kui kurgil jäi kurk haigeks |
Sõelsepp, Venda |
Oli hallaöö. |
lk. 36-37; 1970 aasta väljaandes lk. 49-51 |
| Kõige tugevam |
Sõelsepp, Venda |
Kaua-kaua olid loomad ja linnud elanud Siberi kehvas taigas ja ääretus tundras, aga kes on nendest kõige tugevam, selle üle ei olnud nad kunagi aru pidanud ega teadnud seda. |
lk. 8-12; 1970 aasta väljaandes lk.13-18 |
| Nannipunn |
Sõelsepp, Venda |
Iga kord, kui sügis kätte jõudis, tulid Päikesele muremõtted pähe. |
lk. 37-42; 1970 aasta väljaandes lk. 52-57 |
| Taevakillud |
Sõelsepp, Venda |
Kui Päike ja Kuu veel noored olid, elasid nad kaua kahekesi. |
lk. 46-47 |
| Targasti tehtud |
Sõelsepp, Venda |
Kord olid siilid ja ämblikud mingi tühise asja pärast kangesti pahuksisse läinud. |
lk. 17-18; 1970 aasta väljaandes lk. 24-25 |
| Tuleval sügisel näeme |
Sõelsepp, Venda |
Aianurga rahulik elu oli häiritud: eile öösel oli loodrina tuntud luuslangilööja Kapsaussi Kusti auväärsele mõttetargale Targo Kapsapeale suure augu sisse närinud. |
lk. 22-25; 1970 aasta väljaandes lk. 31-35 |
| Vanaema Ookeani sünnipäev |
Sõelsepp, Venda |
Ühel sügisõhtul oli Pärnu lahest vesi kadunud. |
lk. 2-6 ; 1970 aasta väljaandes lk. 5-9 |
