Liigu põhisisu juurde

Ühed loomad kõik

Selle raamatu jutud

Pealkiri Autor Esimene rida/lause Asukoht
Hallvares Saluri, Rein Varest tunnevad küll kõik. lk. 34
Harakas Saluri, Rein Küllap sa tead jutte kavalast harakast, kes aina kuulavat teiste jutte pealt ja kaebavat edasi. lk. 35
Hiired Saluri, Rein Hiiri on igal pool. lk. 23
Hunt Saluri, Rein Hunt on nagu suur koer. lk. 15
Hülged Saluri, Rein Hülged on niisugused imetajad, kes ei elagi metsas. lk. 32
Ilves Saluri, Rein Ilves on liha peale maias ja muud ta ei söögi. lk. 17
Jänesed Saluri, Rein Eestis on kahte liiki jäneseid. lk. 7
Karu Saluri, Rein Poest ostetud karvane karumõmm on kena mänguasi. lk. 13
Kiivitaja Saluri, Rein Kui lõoke lõõritab, võib samas põlluserval veel üht kevadlindu näha. lk. 43
Kobras Saluri, Rein Kui sa oleksid paarsada aastat tagasi elanud, siis oleksid küll kobrast tundnud. lk. 27
Kodutuvi Saluri, Rein Need tuvid, kes linnatänavatel kudrutavad ja maal loomalautade kohal tiirutavad, ei oskagi enam ilma inimeseta hakkama saada. lk. 36
Koduvarblane Saluri, Rein Varblane elab ainult inimese lähedal. lk. 37
Kuldnokk Saluri, Rein Pärast pikka talve on kuldnokk äkki kohal ja kuulutab, et kevad on tulnud. lk. 53
Kullid ja kakud Saluri, Rein Mõnda lindu kutsutakse röövlinnuks. lk. 55
Kägu Saluri, Rein Kukub ja kukub, aga maha ei kuku - kes see on? lk. 45
Kärnkonn Saluri, Rein Kärnkonn on teistest konnadest suurem ja aeglasem ja teda on vähem näha ka, sest ta elab ööelu. lk. 62
Linavästrik Saluri, Rein Linavästrik püüab saaki hoopis teistmoodi kui pääsuke. lk. 56
Metskits Saluri, Rein Mõnikord juhtub nii, et kõnnid metsas ja äkki on sinu ees maas väike kitsetall. lk. 5
Metssiga Saluri, Rein Metssiga on meie metsades peaaegu niisama tavaline nagu tema sugulane kodulautades. lk. 11
Metsvint Saluri, Rein Metsvindi pilti tasub küll meelde jätta. lk. 47
Mutt Saluri, Rein Kellel on kodus aiamaa, see on kindlasti näinud mutimullahunnikut. lk. 22
Mäger Saluri, Rein Vahel õeldakse mõne inimese kohta: "Laisk nagu mäger". lk. 20
Naerukajakas Saluri, Rein Eestis elab mitut liiki kajakaid. lk. 51
Nahkhiired Saluri, Rein Soojadel õhtutel lendavad mitut liiki nahkhiired nagu varjud ringi - kas õue peal või pargis või vana tiigi kohal. lk. 31
Nastik Saluri, Rein Nastik on samuti madu nagu rästikki. lk. 67
Nugis Saluri, Rein Nugist näeb metsas harva. lk. 24
Orav Saluri, Rein Orav on linnaloomaks hakanud. lk. 25
Peoleo Saluri, Rein Seda kirevat lindu ei näe ka just iga päev. lk. 46
Põder Saluri, Rein Paljudel metsavahelistel teedel on üles pandud märgid, et vaata ette, siit võivad põdrad üle tee käia. lk. 9
Põldlõoke Saluri, Rein Lõoke tuleb kevadel meile juba siis, kui põldudel on veel sulamata lumelaike. lk. 42
Pääsukesed Saluri, Rein Mudilaste loomaraamatu" märgil lendab pääsuke. lk. 59
Rebane Saluri, Rein Rebane on metsa koristaja. lk. 19
Rohukonn Saluri, Rein Kõige huvitavam on konna näha kevadel, sest siis on tiikides ja järvedes ja kraavides konnakontserdid. lk. 61
Rähnid Saluri, Rein Inimesed ehitavad endale soojad majad ja võivad elada ükskõik kus. lk. 41
Rästik Saluri, Rein Rästik on madu, mitte uss, nagu teda vahel on nimetatud. lk. 66
Saarmas Saluri, Rein Saarmas on lustlik loom, keda võib näha jõekäärus hullamas. lk. 29
Siil Saluri, Rein Siil on suur unimüts. lk. 21
Sinikael-part Saluri, Rein Vee ääres elavad teistsugused linnud kui põllul või metsas. lk. 50
Sisalik Saluri, Rein Kivisisalikule meeldib soojal kivil või päikeselisel künkanõlval istuda. lk. 64
Tihased Saluri, Rein Veebruaris pakane alles paugub ja päikest on napilt, aga rasvatihane laulab juba rõõmsalt. lk. 39
Valge-toonekurg Saluri, Rein Pikakoivalie ia pikanokaline toonekurg jalutab tähtsalt jõekaldal või karjamaal. lk. 49
Vaskuss Saluri, Rein Vaskuss on õnnetu ilma jalgadeta sisalik. lk. 65
Vesilik ehk triiton Saluri, Rein Seda päriskonnade sugulast on vist küll vähesed näinud, aga ta on meil täiesti olemas ja elab madalas kraavi- ja tiigivees. lk. 63
Ööbik Saluri, Rein Miks linnud üldse laulavad? lk. 57