Liigu põhisisu juurde

Kannike, mis ajas vesiiri segaduse

Muinasjutt
Esimene lause
Elasid kord ühes iidses linnas ema ja tütar.
Sisukokkuvõte
Ühest aiast mööda ratsutades kuulis noor vesiir juhuslikult, kuidas ema tütart manitses, et ta vannis käies kannikesi käes ei hoiaks, sest see teeb käed mustaks. Noormees järeldas, et aias viibija on maailma ilusaim tütarlaps, kellel on nii õrn nahk ja otsustas temaga abielluda. Tegelikult oli tütar seitsmekümneaastane eideke. Pulmapäeval sai peigmees tõe oma pruudi kohta teada ning peaaegu oleksid pulmad ära jäänud. Kui džinn lubas ühe eidekese soovi täita, soovis eideke, et ta oleks noor, kaunis tütarlaps ning lugu võis õnnelikult lõppeda.
Raamatust Asukoht raamatus
lk. 472 - 475