| Beaivváš-Áddaras ja hiiglased |
|
Ükskord muiste tulnud hiiglased paadiga sõudes randa Dávvati jõesuus, vedasid oma paadi randa ja läksid ise ülesvoolu käima. |
lk. 35 |
| Hundiks pandud noormees |
|
Oli kord üks kuningas, kes toitis ühte täid klaasi sees. |
lk. 15 - 16 |
| Jõulustaalud, poiss ja papp |
|
Ühel mehel oli poeg, kes tahtis väga õppida. |
lk. 17 - 21 |
| Jänese kavatsus |
|
Jänes istub talvel lumeaugu sees ja külmetab mis hirmus. |
lk. 10 |
| Kaarna sõna |
|
Kui kaaren hakkab konna sööma, siis tõotab: "Kraa, kraa, ei ma hakka konna sööma. Kibe on." |
lk. 11 |
| Kalapüüdja kolta naine ja karu |
|
Ükskord läks üks kolta naine sügisel järve äärde võrke jää alla panema, et kala püüda. |
lk. 12 - 13 |
| Kolm kuningapoega ja kolm lendavat printsessi |
|
Ühel kuningal oli kolm poega. |
lk. 26 - 29 |
| Lávrrohaš tšuudide teejuhiks |
|
Kui Lávrrohaš oli tšuudide teejuhiks, viis ta neid paatidega Báhčaveai jõge mööda allavoolu. |
lk. 45 |
| Lendnõia poeg ja staalu |
|
Staalu oli teed käimas ja leidis väikese poisikese, kes korjas marju. |
lk. 34 |
| Mees, kes oli nõid |
|
Oli üks nõid, keda me kutsume sööjanõiaks. |
lk. 32 - 33 |
| Merekuningas ja maakuningas |
|
Kord oli üks kuningas laevaga purjetamas. |
lk. 22 - 24 |
| Merelaplane jahil |
|
Várjjati fjordis on üks laht, mille nimi on Viervuonta. |
lk. 36 - 38 |
| Nõia-Kolpa |
|
Kolpa Bávvo tuli Soomemaalt ja elas Anáris. |
lk. 30 - 31 |
| Päikese, kuu, tähtede ja virmaliste pilkaja |
|
Kaks venda läksid kord põdrajagamisele. |
lk. 46 - 48 |
| Rebane otsib endale elatist |
|
Rebane läks endale elatist otsima. |
lk. 8 - 10 |
| Saareliigutaja |
|
Ükskord oli üks nõid, kes hakkas Várjjati fjordi saarest poolt lahti joigama, mis pidi minema Vene randa,Áinná saared jällegi sinna Várjjati fjordi. |
lk. 35 |
| Sulles-neiud |
|
Olid kaks neiut, kes elasid kahekesi kojas linnast väljas. |
lk. 43 - 44 |
| Tšuudid Njuohttejávris |
|
Ükskord olid tšuudid teel Koola poole, et seal kindlust ära võtta. |
lk. 39 - 42 |
