Imeline karjus: India muinasjutud
Selle raamatu muinasjutud
| Pealkiri |
Autor |
Esimene rida/lause |
Asukoht |
| Eriskummaline pallimäng |
|
Pärast seda, kui Gopalist oli saanud karjus, hakkas ta veetma päevi üheskoos oma sõprade ja vasikatega metsasaludes ja jõeäärsetel karjamaadel. |
lk. 31-34 |
| Gopal läheb kooli |
|
Kui Gopal ja Balaram olid pisut vanemaks saanud, saatsid nende isa ja ema nad kooli. |
lk. 59-61 |
| Gopal neelab metsatulekahju |
|
Kord ühel pärastlõuanal, pärast seda, kui Gopal, Balaram ja nende sõbrad olid mitu tundi lõbusalt hullanud, suundusid nad koos lehmakarjaga kauni Jamuna jõe äärde. |
lk. 35-38 |
| Gopal tõstab üles mäe |
|
See lugu juhtus sügisel. |
lk. 49-57 |
| Gopali karistamine |
|
See lugu juhtus siis, kui Gopal oli veel päris väike. |
lk. 17-23 |
| Gopalist saab karjus |
|
Kui Gopal oli saanud kolme aastaseks, avaldas ta isale soovi hakata karjuseks. |
lk. 25-28 |
| Imeline karjus |
|
Kaugel-kaugel Indiamaal, ühes väikeses külas, mille nimi oli Vrindavan, elasid kord mees ja naine. |
lk. 7-10 |
| Võimsa deemoni hukk |
|
Gopalile meeldis väga oma sõpradega karjamaal käia. |
lk. 39-40 |
| Võitlus mitmepealise maoga |
|
Kord tuli Gopal koos kajuste ja vasikatega Jamuna jõe äärde, et siin pisut puhata ja janu kustutada. |
lk. 43-47 |
| Võivargus |
|
Kuna Nanda oli karjus ja tal oli väga palju lehmi, oli Gopali kodus alati ohtralt piima, jogurtit ja võid. |
lk. 11-16 |