A r k a a d i a
lasteluuletused, lastejutud, muinasjutud

Suur onu ja väike vennapoeg: eesti rahva muinasjutte ja muistendeid

Selle raamatu muinasjutud

Pealkiri Autor Esimene rida/lause Asukoht
Haldjas pähklikoore all Jakobson, August Pops-Peeter otsis ula peale läinud hobust, ei leidnud aga seda kusagilt ja läks iga ringiga kord-korralt sügavamale metsa. Lk. 116-117
Hea eit ja õel eit Jakobson, August Elas eit, eidel oli õde, õel oli tütar. lk. 62 - 66
Hea laine ja kuri laine Jakobson, August Teistre taat tuli laupäeva õhtul mõisast teolt, oli väga väsinud. Lk. 118-119
Imelind Jakobson, August Noorel peremehel oli hea jahipüss ja halastamatu ning kuri süda. lk. 136 - 140
Jonnakas memm ja tasane taat Jakobson, August Kord elasid memme-taati, elasid, said omavahel väga hästi läbi. lk. 95 - 98
Jutt julgest rehepapist, kavalast kupjast ja kohutavast kollist-argpüksist Jakobson, August Jutukas rehepapp kiitles alati oma julgusega. Lk. 126-129
Jutt kurjast posijamoorist Jakobson, August Kurjal posijamooril oli tütar, ta talus teenis vaenelaps. lk. 56 - 61
Kaks valetajat Jakobson, August Mõisniku väike tütar kukkus tiiki. Lk- 108-109
Kitsi vend ja helde vend Jakobson, August Ühes talus elasid kaks venda - noorem oli helde südamega ja hea inimene, vanem aga nii ihne ja ahne, et ei laenanud naabrile isegi kive kaljatünni põhja kõrvetamiseks. Lk.105
Kuidas tekkisid hiired ja kassid Jakobson, August Ennevanasti elas väga töökas ja tubli peremees, ainult üks viga oli juures: ta armastas alati kurja vanduda. lk. 90 - 94
Kuidas õpiti rauda jätkama Jakobson, August Ennemuiste ei osanud rauda jätkata või kokku keeta ükski inimene, seda oskasid teha ainult maa-alused mehed, kes maapõue varasid valmistasid. lk. 52 - 55
Kõrtsmiku ja möldri surm Jakobson, August Kõrtsmik ja mölder surid ära ühel ja samal päeval. Lk. 110
Külmataadi kolm ulakat jõmpsikat Jakobson, August Popsi sauna astus kord kevadisel õhtul võõras mees ja palus: "Head inimesed, andke rändajale öömaja." Lk. 41-49
Külmataadi kättemaks Jakobson, August Üks pool külast oli tasane lausmaa, teine pool - kruusaküngastega, nõlvakuline vooremaa. lk. 49 - 52
Laisk peremees Jakobson, August Elas laisk peremees. Lk.123-125
Lolle otsimas Jakobson, August Jõuka peremehe ainus poeg Jaak kosis naiseks teise jõuka peremehe ainsa tütre Juula. Lk. 106-107
Lugu metsaisast ja puuvargast Jakobson, August Ahne ja ihne peremees läks jaanilaupäeva õhtul metsast puid varastama. Lk. 141-143
Lõbusa sulase kolm külalist Jakobson, August Elas-oli ihne taluperemees, kes oma teenijatele iialgi palka välja ei maksnud. lk. 81 - 84
Mees ja tamm Jakobson, August Sügaval laanes, üsna üksikus kohas, elasid eite-taati. Lk.111-116
Midli-Madli kuningakaasa Jakobson, August Ennemuiste elas vaar ja vaaril oli moor ja vaaril ja mooril oli kahe peale kokku imeilus tütar, Midli-Madli nimi. lk. 12 - 21
Miitri märt, kuulus jänesekütt Jakobson, August Oli kord kange kütt, Miitri Märt nimi. Lk.101-102
Oma tütar ja võõrastütar Jakobson, August Ühes ja samas imeilusas lagendikukülas, ühe ja sama jõe kaldal, ühes ja samas talus elasid peretütar ja vaenelaps. lk. 66 - 73
Rikas mees peksab rehte Jakobson, August Jõukasse tallu tuli vana väsinud mees, oli väga nälginud, küsis peremehelt süüa. lk 120-122
Saunataat ja külmataat Jakobson, August Väikeses lagendikukülas, ühe ning sama ilusa jõe kaldal, elasid kaks taluperemeest - üks rikas, teine vaene. lk. 35 - 40
Seakarjane Mihkel saab kuningaks Jakobson, August Seakarjane Mihkel oli meister pajukoorest vilesid tegema. lk. 22 - 26
Sulane peab koera ametit Jakobson, August Ihnsal peremehel põgenes koer liiga lahja lakke pärast kodunt minema. Lk. 100-102
Surm teeb sepatööd Jakobson, August Ennevanasti oli maailmas seitsekümmend seitse haigust ja seitsekümmend seitse surma. Lk. 79-80
Suur onu ja väike vennapoeg lähevad rändama Jakobson, August Sägal hakkas Võrtsjärves igav, säga mõtles, et tuleks uus elukoht otsida. lk. 134 - 135
Suur vale Jakobson, August Elas-oli kord kuningas, kellel polnud midagi teha - kuningatel, nagu sa tead, pole ju tihti midagi teha. lk. 5 - 11
Torupilli-Tiit ja töökad maa-alused Jakobson, August Tiit oli kuulus torupillimees üle mitme küla ja setme valla. lk. 148 - 154
Tulepildujad Jakobson, August Saunataat läks jaanilaupäeva õhtul hobusega metsa õitsile. Lk. 99-100
Vaene kerjus ja ihne perenaine Jakobson, August Ühel kangesti külmal nääriõhtul tuli rikkasse talu vaene kerjus, kes küsis süüa ning öömaja. lk. 26 - 30
Vaene mees ja kivide isand Jakobson, August Vana haige mehe naine jäi kah haigeks ja suri ära, vana haige mees jäi täiesti üksi. lk. 144 - 147
Vaene peremees ja aus kratt Jakobson, August Elas kord väga vaene mees, Sauna-Madis nimi, ja viis see väga vaene Sauna-Madis kord linna koorma linu. lk. 85-89
Vana-Jaagup tüssab surma Jakobson, August Ühes külas elas kangesti kaval ja tark taat, Jaagup nimi. Lk. 74-78
Varastaja tont ja aus tont Jakobson, August Kehval ja haigel peremehel oli sulane. lk. 130 - 133
Virmalised Jakobson, August Elas - oli sulane - muidu tore mees, aga juhtus temaga iga sorti veidraid lugusid. Lk. 31-34
Õnn Jakobson, August Ühes ja samas külas elasid kord kaks peremeest - ikas ja vaene. Lk. 154-158