A r k a a d i a
lasteluuletused, lastejutud, muinasjutud

Loomad, linnud, putukad: Eesti loomamuinasjutte

Selle raamatu muinasjutud

Pealkiri Autor Esimene rida/lause Asukoht
Annan sulle parema saagi Miis läks metsä. Lk. 105
Arg hunt Hunt oli murdnud lamba ning söönud selle ära. Lk. 150
Eesel ei taha otri Eesliga veeti aina koormaid, aga siga oli kodus sulus. Lk. 205
Elu pikkus Vanal ajal määranud Vanajumal inimesele kakskümmend viis aastat eluiga, eeslile aga kolmkümmend aastat. Lk. 173
Emakaru imetab inimlast Ükskord old Päinurme suures külas ühel perenaisel poeglaps. Lk. 159
Ennemuistne jutt paljasküljest Ennemuiste olnud väga palju hunte, nii et nad alati koduloomi murdnud. Lk. 151
Haige käpaga karu Üks väike tütarlaps korjanud metsast sinikaid. Lk. 135
Haige lõukoer Ennemuiste, kui kõik metselajad rääkisid, siis seadsivad nad lõukoera endile kuningaks. Lk. 39
Hani uputab rebase Hani olnd poegadega järves. Lk. 213
Hans võtt! Kana munes kusagile salajasse kohta kaksteist muna ja tahtis neid hauduma hakata. Lk. 224
Hea nõu ei aita Näljane hunt nägi karjamaal tallekese. Lk. 104
Hiir kassi võõrustajaks Iir kutse kassi omale külla. Lk. 88
Hiir kassile rätsepaks Ükskord elasid hiir ja kass. Lk. 92-93
Hirmunud hundid Ükskord läksid kits ja oinas, höövlilaastud seljas. Lk. 113
Hobu surnud Vares lövab obuse raipe ja kiidab: "Oo surnd ää!" Lk. 227
Humala ja naeri tüli Naaris:"Tere humal, rumal miis!" Lk. 271
Hundi issameie palve Sirkan-sorkan! Lk. 126
Hundi ja härja kihlvedu Muiste vedanud hunt ja härg kihla, kumb neist ennem Maasi Pahila küla karjamaal leiduva kivi otsa pääseb. Lk. 126
Hundi ja soku ratsasõit Ühel peremehel oli hobune, kes teda eluaeg teeninud oli, nüid vanaks ja jõuetumaks jäänud. Lk. 98
Hundi patutunnistus See oli jälle mu vanaisa isa, kes seal hundiga sedasi... Lk. 64
Hundi tarkus Jälle kord läinud seesama kütt Vanaküla ligidale metsa tedresid vahtima. Lk. 154
Hundi testament Vanarahva jutu järele vanast ajast on vana hunt raskesti haigeks jäänud. Lk. 149
Hundi äpardus Korra künnud mõisa moonamehed maad. Lk. 101
Hundid kimbutavad karu Ühevuori saaned karu ja hunt riidu ja karu, kangemb mies, teht hundiga vassa-vassa. Lk. 68-69
Hundid kiusavad karu Kurista metsas olnud vanasti karusid. Lk. 161
Hundipaadimees Muhus olnud viimati veel üks kangesti kaval ja tark unt. Lk. 177
Hundiriit Vanal ajal oli jumalate poolt sääduseks tehtud, et hundid iga aasta ühe inimese endale pidid saama. Lk. 102
Hunt aia taga Undi jutt oli sedasi, et üks vanaeit oidnud poega, poeg nutnud valjusti. Lk. 86-87
Hunt armastab vabadust Koer ja hunt saavad tee peal kokku. Lk.187-188
Hunt ei täida lubadust Hunt murdnud perenaesel karja seast kõige ilusama lehmamulliku ära. Lk. 66
Hunt hädas Lõmsi talu poiss tulnud öösel ehalt kodu, kui näinud: hunt luusib omapääd õues ümber. Lk. 162
Hunt ja kurg Hunt, kes varguse peal käinud, oli ühe talle väga nobedaste ära neelanud. Lk. 62
Hunt ja rebane Hunt tahtnud rebast ära süüa. Lk. 27
Hunt kardab hammustamist Hunt kaebab: "Küll mina mees olen kõikide hamba all pidanud kannatama!" Lk. 67
Hunt kotis Metsas peeti jahti. Lk. 132
Hunt pahandab külarahvaga "Huu," ulunud näljane hunt küünlapäeva ajal, "mis tigeda aru pääle need inimesed ometi on juhtunud!" Lk. 65
Hunt pelgab peeru Elasid ütevoori pojakene ja vanaema ja vanaisa ja pojakese vanemad. Lk. 146-147
Hunt raputab pori Mehe olli sitsmekese hainal Vinnemaa piiri veereh. Lk. 154-155
Hunt reostab mehe Sui soja päeval magas üks hunt metsas põesa äres ilma liikumata maas, nenda et ta suu ümber paljo kärmsbid lakkumist leidsid. Lk. 163
Hunt sööb savi Hunt peab sinist saue sööma jõest ja aukudest; siis veel rohkem kui murdma lääb. Lk. 165
Hunt ujub Endisel ajal on ka niisugusi nõidasid olnud, kes metsa elajad panid enda sõna kuulama. Lk. 148
Hunt varastab vasika Üks külamees juhtunud sügavalt kuusemetsa seest "röövlite urka"leidma. Lk. 152
Hunt veab meest tünnis Palumaa taat olla läinud Märjamaale. Lk. 177
Hunt Vingissaare kaevus Üks ööse ärkasid Vingissaare sauna rahvas mürina peale unest üles: justkui tõrukse veermise hääl, lõõtsutamine ja ähkimine kostis. lk. 21-22
Hunti visatakse haluga Undi ulumist sai tihti kuulda. Lk. 158
Hõlbus pardipüük Luulupää kõrtsi otsas oli kevade pailu partisi. Lk. 156
Härg ja konn Jalutas luha peal härg, suur ja lihav. lk. 249
Härg ja pime hunt Muiste läks härg pilliroogu sööma. Lk. 106-108
Härja ja sääse paariskünd ja palk Härg kündnud terve päeva ja sääsk istunud sarvel. lk. 254
Härja maja Elas paaba teedaga ja neil polnud ühtegi last. Lk. 114-116
Inetud lapsed Rebane ütles, et olnud Pohlamaal teed käimas, tagapool Virulinna, Munamäe ligidal, Tölparu allika juures. LK. 57
Jutt lõvist, karust, soest ja rebasest Tuu oli ütel väiga vanal ajal, kui kõik elajad veel kõnelnud. LK. 41
Jutt rebasest Vanal ajal läinud üks peremees endale karjust otsima. Lk. 29-31
Jutt rebasest Muiste oli rebane kord küla kaevu juures. Lk. 164-170
Jäljed lõvi koopasse Kui lõukoer oli vanaks elanud ja ei jõudnud oma vanaduse pärast ennast enam toita, siis puges ta ühte suurde auku. Lk. 40
Jänes karistab silmi Mees külinud ristikheina rukipõllu pääle. Lk. 68-69
Jänes kiitleb Kord kiitnud lammas jänesele, et tema pidavat palju jälgi tegema. Lk. 62
Jänese naer Ennemuiste võttis jänes nõuks siit maalt ära minna. Lk. 59-60
Jänese uued saapad Sügavas metsas elas kord välejalgne jänes. Lk. 184-185
Jänesepoja suured silmad Jänesel olliva kolmõ päävä vanudsõ poja. Lk. 61
Jääst tare Muiste elasid utekene ja soekene. Lk. 33-35
Kaaren võõrastes sulgedes Üks kaarnas oli teiste lindude vastu väga uhke. Lk. 230
Kaarnas ja sipelgas Kaarnas hakkas ükskord sipelgat sõimama: "Mis mees sina ka oled!" lk. 250-251
Kade eesel Eesel, üks rumal loom, nägi, kuidas üks pisike koer oma isanda sülle hüppas ja seal pehmeste magas, ning et see isand temaga mängis ja teda silitas. Lk. 204
Kaks külma Kaks külma läksid inimesi püüdma. lk. 277
Kala kaebus Kord kaebanud kala vana Jumala ees, et inimesed ei lasta teda vabalt meres ujuda ja liikuda, vaid seadida suured seinad igal pool ette. lk. 239
Kala palve Kala palus Jumalat: "Kui sa annad mind rahvale süia, siis ära anna nii rikkale, kes minu nahka nülib, kui ta sööma akkab, ja nii vaesele ka ära anna, kes minu silmad ära sööb." lk. 240
Kana poegadega kulli küüsis Ükskord oli üks kluksuja kana ning tal oli kaksteistkümmend poega. Lk. 217-218
Kanepi ja lina tüli Kaneb ütles kord linale: "Mias sa päielpoiss uhkustad oma sinises mütsis, egas sa minu vastu iki saa!" lk. 271
Karjapoiss ja karu Karjapoiss roninud karu eest puu otsa, karu näinud aga seda ja roninud järele. Lk. 171
Karu härja turjal Tudus kasvasid suured metsad, kus pikad kuused, männid ja kased. Lk. 76
Karu härjale kohut mõistmas Härg võtnud kord nõuks parmu kohtusse kaevata, et see teda rahulikus elus aina tülitab. Lk. 125
Karu ja orava tüli Karu läinud kord külarahva türgikaera ja parkinud sellest oma kere täis. Lk. 70
Karu ja vanamees Üks vanamees kündis kevadel maad. lk. 14-15
Karu jälitab inimest Kandlel eland kaks vihameest - mõlemad Laurid. Lk. 175
Karu kaebab Karu ei tundvat silmahaigust ja kõhutõbe, aga küll hamba- ja varbavalu, olevat vanast' öeldud. Lk. 71
Karu kaerapõllul Kaks meest läinud korra karujahti. Lk. 171-172
Karu kirikus Kiriku kellamees jätnud... või unustanud kiriku ukse lahti ja läind isi ära. Lk. 72
Karu mängib pilli Karu oli muusikat teind. LK. 72
Karu tahab rebase ära süüa Karu läinud rebase juure ja ütelnud: "Minul on kõht tühi ja mina söön sind ära." Lk. 139-140
Karu tõrjub kärbseid Kord läinud mees karuga metsa puid raiuma. Lk. 148
Karu viib hobust üle kraavi Korra olnud õige maias karu. Lk. 97-98
Karu- ja hundilugu Muiste olnud Võnnu kihelkonnas heinamaade pääl nii palju karusi ja hunte, et heinategijad ainult keskpäiva aegu, kui ilm palav olli heinamaal saanud olla. Lk. 136-138
Kass püüab lindu Ühel peremehel olnud niisugune tark kass, kes väga kaval olnud saaki varitsema. LK. 45
Kass tüssab koeri Kassid-koerad pole easti läbi kedagid saand... Lk. 187
Kassi ainuke oskus Kord juhtunud rebane metsas kassile vastu tulema. Lk. 84
Kassile kell kaela Üks sihuke jutt oli jälle, kus hiired pidanud aru. Lk. 87
Kasuka pügamine Kord elas kuskil metsas kaks karu. Lk. 138
Kaval konn ja hiireke Hiireken tahtsõ üle jõe tõsõlõ poolõ minnä ja ütel konnale, et kuis ma saa üle. lk. 250
Kaval naine ja karu Vanast lännu naine mõtsa. Lk. 143
Kaval rebane Elas kord eit oma taadiga. lk. 5-6
Kellaga karu Vanasti käinud mesikäpp ühel mehel võõrsil ja teinud palju kahju. Lk. 176
Kihlvedu Kord vidasid kari ja siga kihla, kummas neist enne pääva tõusmist näeb. Lk. 101
Kihulase ja parmu kõnelus Kihulane olnud jälle parmuga koos. lk. 257
Kiisk ja purikas Purikal tuli kord hull mõte Halliste, Riisa ja Navesti jõest Peipsi poole ära minna. lk. 240
Kiisk lepitab kaklevad kalad Kiissakala nimetatakse teise nimega riiukukk. lk. 241
Kiivit Üks räästas, kes toas oli üles kasvanud, lendas välja ja sai kiivitiga kokku. Lk. 234-235
Kikas ja teder Ennevanasti, kui kuked-kanad veel kodulinnud ei olnud, elasid nad metsas nagu muudki tsirgud. Lk. 216
Kikkakene, kanakene ja kassikene Elasid kikas, kass ja kana. Lk. 49-52
Kinnas, ora ja nõel Kinnas ora ja nõel hakkasid linna minema. Lk. 73-74
Kiremine suletud silmadega Noor kukk laulnud aa peal. Lk. 46
Kirp ja täi võidujooksul Ennevanast, kui kirp ja täi musta järve ääres elutsenud, tahtnud ka nemad võidujooksu proovida. lk. 260
Kits ja jänes võistlevad söömises Kits ja jänes hakkasid kord vaidlema selle üle, kumb neist jõuab rohkem rohtu süüa. lk. 189
Kits kiitleb Ükskkord kits joond eese joonuks ja olnd siis nii julge ja ütelnd: "Tulgu nüid kasvõi unt vastu!" Lk. 119
Koer ei aita maja ehitada Maailma alguses lehmal oli old kaheksa nisa. Lk. 188
Koer hundile seltsiliseks Vanal ajal näinud hunt üht viletsad nälginud koera teed mööda kõndivad ja kohe olnud temal aru peetud; ta ütelnud koerale: "Tule mulle seltsiliseks." Lk. 83
Koer ja karu mesipuu kallal Riks oli vanaks jäänd. Lk. 82
Koer ja kass Koer oli kord kassi naernud ja kass tahtnud temale seda kätte maksta. Lk. 186
Koer ja varblane Kord olnud vana koer. Lk. 235
Koer jagab saaki Kaks kassi leidnud ükskord kapi alt tüki juustu. Lk. 186
Koer lambaga kohtus Ennemuiste olnud korra lambal kange nälg. Lk. 189-190
Koer nõuab õigust Koer läks kohtusse kaebama, et tal väga vilets toit on. Lk. 199
Koera maja Külmal talvel puges koer inimeste juurde tuppa, aga ta vaenekene pidi välja minema maja hoidma. Lk. 68
Koerad nõuavad õigust Koerte elu oli väga kibe. Lk. 183
Kolme kõhuga kits Laia lannu pääl oli kolm heinäruga. Lk. 112-113
Konn ja ämblik Konn läinud Jumala juurde kaebama, et karjatsed söövad metsas ja raputavad palju leivaraase maha. lk. 264
Konn kiidab varest Varesel olnud ühekorra nälg noodas. Lk. 214
Konn äkke all Kaks konna said aasal kokku. lk. 247
Konna õpetused Korra läinud mees kaevust vett tooma. Lk. 129
Konnade kuningas Konnad haukusid ja karjusid, et Veejumal neile ometi kuninga annaks, kes nende üle kohut mõistaks. lk. 248
Kudas rebane kirpe otsip Ütskõrd suve aigu, kui ilm väega kuum ollu, kõndnu üts rebane mööda jõe veert edesi. LK. 54-55
Kuida hunt ja karu vihameesteks saivad Kui hunt kord ajaviiteks võeraspeol oli käinud, näinud ta sääl noomatud siga. Lk. 71
Kuidas Aprill Märtsi poole külla läks Aprill hakkas Märtsi poole külla minema. lk. 274
Kuidas hani hundi üle löönud Hunt hulkunud suure näljaga talu õue peal. Lk. 213
Kuidas harakas kirjuks saanud Haraka pesa oli metsas suure lepa otsas. Lk. 43-45
Kuidas kihulased saadud on Kihulane ei olevat mitte Jumalast loodud, vaid olevat niisama Kuradi töö nagu susigi. lk. 255-256
Kuidas kurg tahtis nurmkana naiseks võtta Kurg on pikkade jalgadega. Lk. 231
Kuidas rebane hundile kasukat tegi "Sina oled ikke va isandas mies," ütles rebane hundile, kui temaga metsas kokku sai. Lk. 36
Kuidas sääsed siia jäänud Vanal ajal pidanud sääsed nõu ära Saksamaale elama minna, sest et siin raske olla läbi saada. lk. 256
Kukk ja vasikas sõidavad jõel Kord juhtunud ühele saunikule niisugune veeuputus, et saun ühes kuke ja vasikaga jõge mööda alla ujunud. Lk. 194
Kukk, kivi, muna ja nõel rännakul Hakkas kord kikas ka naist võtma. Lk. 198-199
Kult ja emis Kult ja emis ajanud juttu. Lk. 208
Kurg õpetab rebast lendama Rebane ütles kurele: "Õpeta mind lendama!" Lk. 212
Kus ptruu sai? Rannamees toonud maalt rukkid. Lk. 229
Käpp puulõhes Karu küsind rebase käest: "Kas tead, kuspoolt saab mett?" Lk. 31-32
Kärbes ja kirp Kärbäne läks linna ja kirp tuli linnast. lk. 257
Kärbes ja ussike vaidlevad Kärblane vaglaga vaidlesid. lk. 259
Kärbes ja ämblik Kui Taeva Isa oli ilma valmis teind, ei olnud tuld maa peal. lk. 262
Kärbeste ja sääskede sõda Ükskord olnud kärmestel ja sääskedel lahing otsustada. lk. 260
Küttide hää jahisaak Vana karu oli pojad metsas suureks kasvatanud ja viinud siis ühele kaerapõllule, et pojad saaks ka esimest korda maiusrooga ja õpiks endid päästma kurja küti eest. Lk. 75
Laisk hunt Hunt põõnutas heena sao juures, senni kui kõht hästi näpistama hakkas. Lk. 65
Lambad ja hundid Lammad olid koertega maha teinud, et nemad huntide vastu panna tahtsid. Lk. 66-67
Lammas villu laenamas Lammas lännu vähja manu villu lainama, aga vähk ütelnu: "Sa oled üle kere villu täis, nagu oleks villa kotin." lk. 249
Lapsehoidja otsimine Perenaene käinu endä latsil hoitjat otsiman. Lk. 27-28
Lepalind peseb tikast Tikkas läks lepalinnu pesa kallale. Lk. 215-216
Lestakala kõver suu Vanal ajal, kui Jumal veel maa peal oli käinud, kõndinud ta kord mere äert mööda. lk. 239
Lindude ja loomade sõda Ennevanast, kui kõik elajad veel kõnelesid, siis olid hiir ja varblane väga suured sõbrad. Lk. 211-212
Linnud joovad õlut võlgu Olnud ühes kõrtsis üks venelane kõrtsmikuks. Lk. 200
Loeme sajani Ükskord olnud hundil kõht väga tühi, aga süüa polnud mitte midagi. lk. 7
Loomad rebase reel Ühel mehel olid linnupaelad metsas maas. lk. 10-12
Loomade meresõit Kord purjetanud siga, kukk, kits ja oinas üle mere Hiiumaale. Lk. 193
Lugu, kuda mees läks kolme loomaga Tartu turgu Üks peremees läks Tartu turgu. Lk. 195
Lutika, hiire ja kassi toit Ükskord läksid kurjavaimo teendrid lutikas, rott ja kass oma peremehe juurde toidost paluma. Lk. 89
Lõpe, lõpe! Kohus oli koos. Lk. 206
Lõukoer teiste metsalistega Lõukoer, kes kõige kangem teiste metsaliste seas on, läks karu, hundi ja ilvesaga jahti pidama. Lk. 40-41
Lõvi kardab hobust Enne polnud kauplemine niisugune, nagu nüüd on. Lk. 99-100
Lõvi truudus Jääger old ühes metsas jahi peal ja kuuld koledad kisa. Lk. 134-135
Majake pealuus Üks pääluukene oli nurme peäl. lk. 261
Marraskil puusaga kits Ükskord läks peremees linna ja ostis kitse. Lk. 201-204
Mees ja Hall Korra käinud Hall meest vaevamas, ei ole rahu annud ööl ega päeval. lk. 273
Mees ja karu Mees künnud härgadega väljal. Lk. 130-131
Mees ja lõukoer Rooma linnas oli ennemuiste üks väga rikas mees. Lk. 133-134
Mees karistab hunti Ükskord küsnu hunt sääse käest: "Sia (sina) oled küll kige (kõige) looma verd söönud ja tääd küll, kellel kige magusam veri on." Lk. 145
Mees karu küüsis Vanal ajal juhtunud ühel jahimehel see õnnetus, et ta kogemata karu küüsi oli langenud. Lk 170
Mees pääseb puuõõnest Seal Ahvena saare peal oli omal aeal pallu rabakanu ja isametsiseid ja kole pallu karusid. Lk. 172-173
Mees teretab tuult Kolmõkese istunuva tii veeren tuul, külm ja lämmi. lk. 278
Mees tirib hunti sabast Üks valge peaga hunt keis ikka mitu korda hiidlase hobust varitsemas. Lk. 153
Mees võtab soe käest oina Ühes paigas oli kari metsas. Lk. 153
Mehe sõit karuga Üks mees tulnud metsast voorist. Lk. 155
Mehed, kas te kuulete! Kukk, kits ja siga kolistanud kord ehitusplatsil ringi. Lk. 208
Meok ja kana Enne olnud meokal kullased munad ja kanal kärnased munad. Lk. 225
Mesilane härja kõrvas Härg läks palava päevaga jõe äärde jooma ja nägi, et üks mesilane ka jõe kaldal kännu otsas oli ja oma peenikese noka vette kastis. lk. 253
Mesilane ja kaaren Mesilane läks kaarnaga ilma pääle lendu. Lk. 224
Metsavahi karupüük Ku Mõtsahoidja talu asemel olli alles Põrgulaane mõtsavahi koht, läts sii mõtsavaht kõrd sügisööl oma kaararõugu sisse püssi ja pussige, et karu hiilate, kes käis öösel mõtsast rõugu manu ja kande kaaru rõugust mõtsa. Lk. 174-175
Mida haab lepaga kõnelesid Haab kasvas lepaga kõrvuti. lk. 268
Miks koerad üksteist nuusutavad Kõrd tennü lõvi suure balli ja kutsun halli taeva alt kik nelläjalgise looma balli pääle kokku. Lk. 184
Mis ajast on kass ja hiir vaenlased Vanast leidsid kass ja hiir üheskoos nõu rasvaga. lk. 18-19
Mis varjus, see varjus Elas vaene jänesikene. Lk. 60-61
Mispärast vares tihast naiseks ei võtnud Vares nägis, et tihane õige ilus olli - läits tiasel kossul. Lk. 230
Moosekant hundiaugus Martus olnd üks vanapoiss, see olnd kange viiulimees. Lk. 157
Mõisahobune ja taluhobune Kord vedanud vanaste teu ajal mõisahobune taluhoostega seltsis rasket viljakoormat linna poole. Lk. 197
Nahaparkali juures kohtume Hunt ütles ükskord rebasel: "Mis ots küll meil võis tulla Mu isa poodi üles küll Kes tääb, mis meil võib tulla. Lk. 58-59
Naine aitab madu Naine läinud lehiseid tegema. Lk. 136
Naljakas karu-sõit Vanal ajal läinud üks talumees kahe hobusega metsa puid tooma. Lk. 94
Neli vana majalooma Öhel peremehel olnud obene, kis tedä juba kakskümmend viis aastad kiige oole ja usinusega olnud tiinnud. Lk. 116-118
Niit ja oja Orus oli heinamaa. lk. 269
Ork, Vill ja Roos Ork, Vill ja Roos olnd kolmekeste puuriida taga ja rääkind, kus keegi läheb. lk. 272
Paastukuu ähvardab Vanamuine, kui kõik, mis kõnelend - olgu sulgilised ehk neljajalgsed ehk rohud ehk puud -, on alles reakind ja üheteise keeled mõist, siis on tuisukuu (küindlakuu) ja vastlakuu (paastukuu) kahekesi vaield. lk. 275
Pakase ja jänese võistlus Kord tahtis va "külm vanamees" jänest ära külmetada. Lk. 60
Palju kisa, vähe villa Ükskord ennevanaste võtnud hunt sea kinni, mõtelnud lamba olema. Lk. 86
Parem karta kui kahjatseda Kass püüdnud varese kinni. Lk. 205
Part, hani ja kalkun mõisa põllul Kord läinud part, ani ja kalkun põllule. Lk. 194
Patud andeks Hunt ja rebane saivad tee peal künnihärjaga kokku ja võtsid teda ka oma seltsi. Lk. 123-125
Peni polnud kirjamees Ükskord said rebane ja susi kokku ja hakkasid aru pidama, kuidas paremini süüa saaks. lk. 20
Pettunud rebane Rebane hulkse mõtsa pite ja otse süüvä. Lk. 93
Pikne Kord tulnud va Pikse ühte tallu ja vaadand toas ringi. lk. 278
Pool mulle, pool sulle! Ütele mehele olli sui tii pääl vasta tulnu, lammas suun. Lk. 134
Pott lõksuks Rebane läin peremehe õue. Lk. 57
Prigu! Prigu! Harakas näeb, kuidas tüdruk magab. Lk. 228
Puudel istumine keelatud Rebane näeb tetre puu otsas istumas, läheb tema juurde puu alla ja räägib: "Kas tead, teder, ma tulin sulle uudist rääkima." Lk. 54
Põder imetleb end allikal Põder seisis kaua jõe kaldal, vahtis oma uhkeid sarvi, pööras pead ja ütles siis: "Hei teie, kõik metsloomad!" Lk. 63
Põldhiir külastab mõisahiirt Ükskord on mõisasaksad läinud keset päeva värsket õhku kopsu hingama. Lk. 89-90
Põrsaga hundijahil Hundijahi pääl pandud üks nõu reele, siga sisse. Lk. 162
Päike ja tuul Ükskord läks üks mehikene teed pidi. lk. 276
Pääsuke, okaspuu ja nahkhiir Muiste mõtlen pääsuke, okaspuu ja nahkhiir hulga varandust koguda, seda väljamaale saata, ära müüa ja muud kraami tagasi tuua. lk. 266
Püha Jüri kutsikas Vanajumal olla maailma väga ilusaste valmis teinud ja pannud iga ainova looma omasse ametisse. Lk. 181-183
Raiutud käpaga karu Karu käis aina külameeste kaeru söömas. Lk. 144
Rebane ja hunt peksavad rehte Ükskord hulkus rebane soega metsa pidi ja leidsid mullutselt tuleasemelt sitasitika maast. lk. 15-17
Rebane ja hunt rehetoas Ühel päeval nägi rebane hunti ja küsis ta käest: "Noh, sõber, kas peab täna ka midagi kõhunurka otsima?" Lk. 32-33
Rebane ja hunt vett lakkumas Rebane ja hunt saanud ühe allika juures kokku. Lk. 26-27
Rebane ja kurg Reinuvader rikas isand tegi pika ilupidu. Lk. 46
Rebane ja rihm Teinekord leidnud näljane rebane teelt rihma ja öelnud: Sööks küll rihma ära, aga ei ole rasva," ja läinud edasi. Lk. 61
Rebane ja vähk Kord sai rebane jõest vähi kätte ja kutsus teda enesega võidu jooksma, kui see mitte tema teravaid hambaid tunda ei taha saada. lk. 245
Rebane kaluriks Rebane olnud ennemuiste väga kaval loom. Lk. 42
Rebane nõuab süüa, juua ja naeru Kass oli perenaisele kurja teinud, ajanud koorepoti maha ja söönud koore ära. Lk. 120-123
Rebane piibuga Kord võttis rebane nõuks inimese viisil maa peal elada. Lk. 55
Rebane pilkab hunti Kord oli hunt metsas luusides kogemata põdra auku juhtunud. lk. 20-21
Rebane pääseb august Ükskord rebane kargand küttide eest. Lk. 22
Rebane pääseb hundi käest Susi saanud metsas rebase kinni ja tahtnud teda ära süüa. Lk. 108
Rebane söödab hundile tema pojast valmistatud rooga Rebane oli kusagilt lambatalle kätte saanud, viinud oma pesasse ja hakanud sööma, söönud juba pooleni. lk. 17-18
Rebane uputab kannu Viljalõikajad läksid sirpidega põllule. Lk. 58
Rebase hobuseostmine Rebane ja susi läksid teed pidi. lk. 7-9
Rebase ja hundi toit Põhituul ja lõunapäe, siis oo ea soe. Lk. 56
Rebase juust Ronk oli puu otsas ja suur juustutükk olnd noka vahel. Lk.45-46
Rebase noorik Ennemuiste rebane kiitnud hundi ja karu ees, et tal nii tige naine on, et kui ma ta teite juurde too, ta murrab teitid molemid ära. lk. 83-84
Reinuvader kohtus Lõvi peab olema ju kõigi metsloomade kuningas. Lk. 42-43
Reinuvaderi silmad Reinuvader hulkunud mööda mõtsa ja maad. lk. 13-14
Rohutirts ja ämblik Rohutirts ajab kangesti pilli. lk. 251
Rotipoja kosjad Rotiema rääkinud pojale: "Poeg, sa pead nüüd naise võtma." Lk. 91
Rott poob enda varastatud pähklite pärast Läänemaal Nehatu mõisas on niinimetatud Lambaaru, kus kasvab palju pähklipuid. Lk. 92
Rukkirääk Rääk oli oma pojad rukkipõllus üles kasvatanud. Lk. 232-233
Rumal nagu vana karja krants Mina õlin vist kaheksateist või üheksateist aastat vana, kui ma Tudulinnas ühe oma sugulase pulmas õlin, kus järgmine naljakas lugu sündis. Lk. 52-53
Rumal susi Ühes külas elas mees. Lk. 102-104
Rumal susi Vanal ajal oli susi. Lk.37-38
See juhtus Saarlase naine sõtkunud leiba. Lk. 207
Siga tapab hundi Kord söönd vana emissiga karjamaal, põrssakari ümber. Lk. 125-126
Siidikäpp ja tulehark Kaks kuera rääkisid naabri maja ies. Lk. 200
Siil ajab karu pesast välja Kord tuli ühel tuisusel õhtul siil karu juurde ja palus, et see talle oma pesas ruumi annaks. lk. 67-68
Siili ja jänese võidujooks Jänese mokk on ikka lõhki. lk. 247
Sipelga ja ämbliku elulugu Karjalapsed tegid tuld ja sõid tule ääres. lk. 263
Sitt ja tatt Ükskord hakkasid sitt ja tatt omavahel vaidlema, kus parem elu on, kas linnas või maal. lk. 271-272
Soelugusid Teiselpool Jõepää järve on kõrtsi vanad hooned veel nüüdki üleval. Lk. 160
Soobol Soobol oli üks vana peni, kes oli kogu oma elu peremehe ja perenaise juures elanud ja hästi nende maja hoidnud. Lk. 79-81
Suletopp Nälginud hunt viis talu õuest kana ära. lk. 19
Susi ja kitsetalled Oli kitsekene. Lk. 109-112
Sõit karu seljas Teoorjuse ajal elanud Saru vallas Ala-Veski moonamajas Mõniste mõisa moonamees. Lk. 160-161
Sääse ja parmu tüli Vanast ei joole inimese mitte kuulu maast üles tõusta, kui nä suvel kuuma päeväga mõtsa magame heiten. lk. 264
Sääse surm Kord vanal ajal istunud sääsk härja sarve pääl ja iristanud härga jõutuks loomaks. lk. 267
Sääsk hoiatab lehma hundi eest Kord läinud hunt kavala nõuga lehmakarja juurde, valinud kõige rammusama ja noorema lehma karja seast välja ning kutsunud omale pulmatalitajaks. lk. 252
Sääsk ja hobune Kord juhtunud sääsk ja hobune sõnavahetusse. lk. 251-252
Sääsk ja kärbes Ükskord tuli härg nimelt adraga; oli lõuna järg, mil võis puhata. lk. 253-254
Sääsk ja parm Kord kevadel puhastanud talumees oma lauta viimasest sõnnikust, kui korraga suur parm lauta lennanud ja hüüdnud täitsa bassihäälega: "Trastui!" lk. 265
Sööb söömavahe, pärib päeva Siil ja rebane vidasid kihla, kummas üksteist petab ehk kummas teineteisest kavalam on. Lk. 25-26
Tamm ja puravik Suure kuusemetsa sees kõrgema koha peal kasvas suur ja vana tamm, mis oma tugevad oksad igale poole laiali ajas. lk. 270
Tark hiir Kord tuli hiir august välja ja nägi augu ligidal lõksu. Lk. 56
Teekäija ja karu Korra tulnud karu metsas mehele vasta. Lk. 174
Tiiul titt Jõhvi mõisa köögitüdrukul Tiiul olnud laps. Lk. 223
Tobra, tobra! Võru perenaene keetnud terve nädala jaoks leeme valmis. Lk. 207
Tugevad kondid "Küll on inimene tugeva jõuga!" rääkinud sääsk seltsilistele. lk. 254
Tuhat mõtet Mees läinud metsa ja kaevanud sügava augu maa sisse ning katnud hagudega pealt kinni. Lk.85
Tulgu, tulgu! Kalkun ja ani olnud kahekeste väljal. Lk. 223
Tuttav täi Ükskord olnud ühel mehel tuttav täi. lk. 263-264
Tõrvane härg Elas vaene-vaene mehikene. Lk. 140-143
Tõrvas ja kasetoht Tõrvas ja kasetoht läind vanal ajal vaidlema, kumbaga rutem tuld ülese saab teha. lk. 267
Täi ja kirp ehk paha sõber rikub rahu Täi oli juba seitse aastat papi habeme sees rahulist elu elanud, ilma et tal midagi häda oleks karta olnud. lk. 258
Täi õpetab poega Täi oli enne ütlenud:"Kui mõegasõda tuleb, siis võib ikka veel peaseda, aga kui seasõda tuleb, siis enam peasemest ei ole." lk. 266
Uba, õlg ja süsi Uba, tulesüsi ja õlekõrs läksivad reisima. lk. 276
Uudishimulik lammas Perenaene saatnud lamba kahe pojaga karjamaale, ise läinud kodu ja heitnud pisut nii ütelda ao-unele magama. Lk. 190
Vaga hunt Hunt oli tühja kaevu kukkunud ja ulgunud seal haledaste. Lk. 149-150
Vaidlused Vares ja harakas läind raipe kallal kiskuma. Lk. 229
Vana kirbu aimamised Kui kord vana kirp kodust ära läinud oma majapidamiseks mõndagi tarvidust muretsema, siis tulnud tema lapsed kõik kokku ja pärinud kui ühest suust seda järele, et millal nad teda tagasi võiksid oodata. lk. 259
Vares ei näe naereid Kui ma alles põisigne olli, siis üks vanataat ja vanaeit jutustasid. Lk. 234
Vares ja kruus Ühel varesel oli kõrbes väga suur joomajänu. Lk. 218
Vares ja teder Teder küskin varese käest: "Ütle otige, vana veli, kust siis tuleb, et siut inimeste kodu ümmer eläde lastas, kuna miut paksu mõtsa tapma tullas?" Lk. 233
Vares pahandab Kae kost õige kergätsi inimese jooseve puha hulganiva maailma hulgusse käo laulu kuulama, nägu mõni asi olekski, ja ei viisi seda samagi rohkem jorutada kui ainult paar suutäit. Lk. 233
Vares tahab saada härja suuruseks Vanal varesel oln üksainus poeg pesas. Lk. 215
Vares uputab pojad Vares elan oma poegadega järve ääres. Lk. 232
Vares, harakas ja ronk saagil Kord sõitnud üks ihnus mees hobusekronikesega teed möeda ja and ühtelugu hobusele vemblaga selga. Lk. 227-228
Varese haige kael Hobune maganud koplis. Lk. 218-219
Varese naisevõtmine Vares läinud naist võtma. Lk. 226
Varese õlletegemine Vares tahtnud ka õlut juua - aga ei ole kuskilt saanud. Lk. 220
Varss kadestab vanahobust Kõrra näinud noor varss, kuidas vanahobune tallist välja viidud, kallid säravad riistad pääle pantud ja siis niisama uhke saani ette rakendatud. Lk. 197-198
Viin ja puravik Kord läks viin ühest poravikust mööda ja teretas seda lahkeste. lk. 270
Võidujooksja Pala suvitse ilmaga maas jänes kadaja vilun, ja oot jahembat aiga, kuna kohegi roitma minnä, kas kaara orasile, vai mõne haavistiku sisse. lk. 246
Võta paksu ka Kui Rauni Riidu alles pisike laps oli, vettand vanamad ta ükspäe põllale seltsi. Lk. 158-159
Õlgi pekstakse teist korda Vanast olid kõnelenud mitte ainult puud, aga ka elajad ja asjad. Lk. 195-196
Ära sega joogivett! Ükskord läinud üks noor lambatallekene oja kaldale jooma. Lk. 87-88
Ööbik ja vaskuss Kord elasid ööbik ja vaskuss teineteisega rahus ja ühel meelel ühes majas. Lk. 219
Ühine majaehitamine Väga auustatud herra! Lk. 118-119
Üks tuleb, teine läheb Mees pannud omad lihad sui kajusse, et soja pärast hukka ei lähe. Lk. 25