| Allikas |
Jõgisalu, Harri |
Hämara metsa all künka veeres kees vesi üles. |
lk. 95 |
| Ema õunapuu |
Jõgisalu, Harri |
Vanas kodus õunaaias olid meil kõigil oma nimepuud - vanaemal, emal, isal ja lastel. |
lk. 91-92 |
| Endisaja talulapsed |
Toomet, Tiia |
Lapsed pole alati elanud nii nagu praegu. |
lk. 55 |
| Enne töö, siis lõbu |
Kallak, Juhan |
Reinu isa oli tisler. |
lk. 71-72 |
| Esimest korda koolis |
Hennings, H. |
Viimaks ometi on asi nii kaugel. |
lk. 8 |
| Hiied on meie esivanemate muistsed pühapaigad (pealkirjaks esimene lause) |
|
Hiied on meie esivanemate muistsed pühapaigad. |
lk. 94 |
| Kaarnakivi |
Jaik, Juhan |
Heinsepa küla vastsete kookude meister ja vanade parandaja Taavet Mesimokast räägiti igal pool, et temal olevat kaarnakivi |
lk. 103-104 |
| Kask |
|
Koduõues kasvav vana kask on lugupeetud ja puutumatu. |
lk. 87 |
| Kihnu keele tund |
Jõgisalu, Harri |
"Täna on kihnu kilele tund," teatas Helle üsna ametlikult. |
lk. 25-27 |
| Kirjak |
Jõgisalu, Harri |
Kohe esimesel söögiajal olid linnalapsed tähele pannud, et piima Pihedal jätkub. |
lk. 137-138 |
| Koduhiis |
Katko, R. |
Minu lapsepõlve-kodus on toa taga mäenõlvakul imelik hiis, kus igal puul on oma nimi ja elulugu. |
lk. 93-94 |
| Kodulinnud |
Trikkel, Ivar |
Tanel oli esimese aasta koolipioss ja muresidki oli tal sellepärast palju. |
lk. 129-130 |
| Koduõue puud |
|
Koduõues kasvavad puud. |
lk. 82 |
| Koduümbruse veed |
Heinsalu, Ülo |
Igal kodul on oma veed. |
lk. 96-97 |
| Konn |
Jüssi, Fred |
Vee sees on mitut seltsi elajaid. |
lk. 98 |
| Koolis ja kodus |
|
Koolipäevad on: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede. |
lk. 17 |
| Käsitöömeistrid |
Rand, Hilli |
"Liisu on üks hakkaja ja oskaja tüdruk," kiitis Prita ema alati. |
lk. 35-36 |
| Lahtilugemine |
Ader, Karl |
Koosal koolis käimisest jäid meelde mitmed lahtilugemise lood. |
lk. 17-18 |
| Lugemaõppimine vanal ajal |
Haava, Anna |
Õhtul see oligi, kui Mann isa põlve juures seisis ja palus:"Pai isa, too mulle linnast aabits, ma tahan lugema õppida." |
lk. 20-21 |
| Lugu Jussist ja märjast veest |
Ristikivi, Karl |
Et Juss oli kolmas, kes ärkas, see oli saatus. |
lk. 113-115 |
| Mart, Anu ja Sipsik |
Raud, Eno |
Mart ja Anu on õde ja vend. |
lk. 78-79 |
| Meie mängud |
Metsanurk, Mait |
Kui pere pärast keskhommikut puhkama heitis, läksime Kaarliga mängima kesale, kus väikesi ohakaid, kasteheinu ja hapuoblikaid kasvas, istusime maha ja hakkasime kivikestest maju ehitama. |
lk. 58 |
| Mesipuu |
Jõgisalu, Harri |
Aias on meil üks imepärane mesipuu, kaugel üle teiste puude näha. |
lk. 85 |
| Metsloomad |
Trikkel, Inge |
Tiia pidi vihikusse metsloomi kirjutama. |
lk. 106-107 |
| Mida vanal ajal mängiti |
Toomet, Tiia |
Poisid mängisid vanal ajal sussi. |
lk. 32-33 |
| Mina tahan ka koolis käia |
|
Siin on Peeter ja Leena. |
lk. 14-15 |
| Minu kõige toredam sünnipäev |
Lindgren, Astrid |
Ma arvan, et minu sünnipäev ja jõululaupäev on kõige toredamad päevad terves aastas. |
lk. 76-78 |
| Muinaslood ja muinasjutud |
Kippar, Pille |
Vanasti olid meie linnad väikesed ja suurem osa eestlasi elas maal. |
lk. 60 |
| Muna |
Oro, Julius |
Meie külas elas Aino oma emaga. |
lk. 132 |
| Mutt |
Jüssi, Fred |
On loomi, kes ei armasta päevavalgust ning ilmuvad välja alles siis, kui päike loojunud ja pime käes. |
lk. 109 |
| Mäng pimedas majas |
Lindgren, Astrid |
Võisime üleval olla täpselt nii kaua kui ise tahtsime, sest oli ju lihavõttepüha õhtu. |
lk. 37 |
| Oma õpetaja |
|
Koolis on palju õpetajaid. |
lk. 15 |
| Paha siga, mitu viga |
Luts, Oskar |
Ühekorra lasti sead jälle kesale. |
lk. 136 |
| Peedu ajaviide |
Kampmann, Mihkel |
Peedu oli tihti päris üksinda. |
lk. 34 |
| Pika nimega pinginaaber |
Männis, Raimo |
Aarne pinginaabri nimi on Ellermaa. |
lk. 28-29 |
| Pird valgustas tuba |
Põldmaa, Kustas |
Vanas kodukülas olid suitsutared. |
lk. 69 |
| Pontus läheb kooli |
Lindgren, Astrid |
Lasse narris mind ühtelugu, öeldes: "Koer oleks igal juhul parem kui lambatall". |
lk. 10-13 |
| Rasmus ja Lontu |
Lindgren, Astrid |
|
lk. 126-127 |
| Ristiga kivi |
|
Mardile näitas selle kivi kätte liblikas. |
lk. 104-405 |
| Rästik ja nastik |
Jõgisalu, Harri |
Kord jäid sarapuukirju rästik ja kollaste lõugadega nastik maopüüdja kimpu. |
lk. 108 |
| Räägin teile kividest |
Heinsalu, Ülo |
Meie ümber on looduslikke ja tehiskive. |
lk. 100-102 |
| Siga |
Lattik, Jaan |
Kasvu pooleste ie ole siga mitte väga suur, kõrvad käivad tal ettepoole lonti ja saba on tal rõngas. |
lk. 135 |
| Siil |
Põldmaa, Kustas |
Vanasti elanud siil alasti ja kohmetult samblasängis. |
lk. 110-111 |
| Tamm |
|
Põline koduõue puu on tamm. |
lk. 82-83 |
| Tubli tüdruk |
Brisley, Joyce Lankester |
Kord elas väike tüdruk. |
lk. 73-74 |
| Tuli |
Põldmaa, Kustas |
Esimene tuli lmus inimesele taevast. |
lk. 68 |
| Vaher |
|
Kindlasti on igas koduõues ka vahtrapuu. |
lk. 88 |
| Vallakool möödunud sajandi keskel |
Kitzberg, August |
Valla koolimaja ei erinenud endisel ajal harilikust taluhoonest kuigi palju. |
lk. 22-24 |
| Vana aja hoovidest |
Toomet, Tiia |
Vanal ajal tehti majade vahele plangud, et lapsed ei saaks minna võõrasse hoovi mängima. |
lk. 59-60 |
| Vana aja vana aja lood |
Toomet, Tiia |
Vanal ajal rääkis vanaema vahel vana aja lugusid. |
lk. 51-52 |
| Vana paju |
Luts, Oskar |
"Ütle, vanaisa," küsin, "kui vana on see paju?" |
lk. 89 |
| Vanaema kassid |
Tigane, Leida |
Vanaemal oli kaks kassi. |
lk. 123 |
| Vanaema lapsepõlv |
Sillaots, Marta |
"Kui mina alles väike olin, " jutustab vanaema. |
lk. 44 |
| Vanaema maja |
Tigane, Leida |
Vanaema maja oli esimene maja metsa serval, kui Piiri metsavahi poolt tulid. |
lk. 46-47 |
| Vanal ajal vanavanaemaga |
Toomet, Tiia |
Vanavanaemast polnud juba vanal ajal rohkem järel kui üks kollaseks tõmbunud pilt albumi vahel. |
lk. 48 |
| Vanavanaisa kodutalu |
|
Paljud isad ja emad, vanaisad ja vanaemad, isegi vanavanaisad ja vanavanaemad elavad oma isamajas. |
lk. 42-43 |
| Viisakas" poiss |
Männis, Raimo |
Tiit oli Veiko juures külas. |
lk. 30 |
| Üks näide sellest, kuidas vanal ajal tülitseti |
Toomet, Tiia |
Sina läksid näiteks hoovi. |
lk. 34 |
