Liigu põhisisu juurde

Onu Heino eksis ära

Selle raamatu luuletused

Pealkiri Autor Esimene rida/lause Asukoht
Onu Heino asus teele Vaiksoo, Jaanus Onu Heino leidis saapa - seitse numbrit suurema. lk. 46-47
Onu Heino eksis ära Vaiksoo, Jaanus Onu Heino eksis ära ühte suurde linna. lk. 14-15
Onu Heino elukool Vaiksoo, Jaanus Onu Heino tahtis saada korstnapühkijaks. lk. 36-37
Onu Heino hakkas virgaks Vaiksoo, Jaanus Uuel aastal varavalges lk. 28
Onu Heino jõulukink Vaiksoo, Jaanus Onu Heino rühkis metsa, kaasas saag ja kirves. lk. 26-27
Onu Heino jõulupuudel Vaiksoo, Jaanus Onu Heino ostis koera- lk. 22-24
Onu Heino kommiisu Vaiksoo, Jaanus Teisipäeva lõuna ajal kell lõi pimm - põmm - pomm. lk. 20
Onu Heino kummikud Vaiksoo, Jaanus Mööda mättaid, mullust muru, mutimullahunnikuid lk. 32
Onu Heino kuulas vaikust Vaiksoo, Jaanus Onu Heino kuulas vaikust, luges mõtteid, püüdis tuult. lk. 45
Onu Heino kõndis mööda Vaiksoo, Jaanus Onu Heino kõndis mööda vaikset külatänavat. lk. 6-7
Onu Heino luges lehte Vaiksoo, Jaanus Õhtul hilja tugitoolis lk. 34
Onu Heino magus uni Vaiksoo, Jaanus Ühel kenal suveõhtul tuli Heinol magus uni. lk. 10
Onu Heino ootas imet Vaiksoo, Jaanus Puud olid härmas ja lume all lookas. lk. 18
Onu Heino reis Pariisi Vaiksoo, Jaanus Väljas puhus vinge tuul. lk. 12
Onu Heino rõõmus päev Vaiksoo, Jaanus Onu Heinol kunagi pole paha tuju. lk. 8
Onu Heino saladus Vaiksoo, Jaanus Onu Heino vaaatas ringi, rändas ilmast ilma. lk. 16-17
Onu Heino suveootus Vaiksoo, Jaanus Seitsme maa ja mere taga asub imeline järv. lk. 48
Onu Heino tegi teatrit Vaiksoo, Jaanus Onu Heinol reede õhtuks oli teatripilet, lk. 30
Onu heino unenägu Vaiksoo, Jaanus Onu Heino matkas metsas, hingas sõõmu värsket õhku. lk. 42
Onu Heino vaatles loodust Vaiksoo, Jaanus Onu Heino vaatles loodust, lk. 40
Onu Heino veeris tähti Vaiksoo, Jaanus Onu Heino veeris tähti, luges kokku suuri sõnu. lk. 39
Onu Heino-tore mees Vaiksoo, Jaanus Pärnu maanteel, korter kkus, lk. 4
Onu Heinol vedas viltu Vaiksoo, Jaanus Onu Heino astus loiku, kingad tegid plärts! lk. 29