Jutud
| Pealkiri | Autor | Esimene lause |
|---|---|---|
| Kuidas mujal maailmas koolis käiakse | Keränen, Mika | Kui olin väike, käisin ma koolis Soome pealinnas Helsingis. |
| Kuidas muuseumidirektor väikese poisina karkudel käis | Toomet, Tiia | "Minul lapsena niisugust savivilet ei olnud," tunnistas muuseumidirektor. |
| Kuidas mõned rändavad | Kuus, Elar | Taimed pidasid omavahel nõu. |
| Kuidas oma hirmudest võitu saada? | Uljeva, Jelena | Kameeleon Värvik, nagu teisedki sisalikud, sündis siia ilma munast. |
| Kuidas oma tunnetega sõbraks saada? | Uljeva, Jelena | Igaüks teab, et rebane on oranž, hunt hall ja tibu kollane. |
| Kuidas onu Ööbik autot ostab | Niit, Ellen | Onu Ööbikul oli kaks krooni, Markus Trampjalal üks. |
| Kuidas onu Ööbik ennast riide paneb | Niit, Ellen | Onu Ööbik paneb ennast aeglaselt riidesse, sest tal ei ole ema. |
| Kuidas onu Ööbik jäätist sööb | Niit, Ellen | Onu Ööbikule maitseb üle kõige vahvitorbikuga koorejäätis. |
| Kuidas onu Ööbik kõike kogub | Niit, Ellen | Onu Ööbik on suur kollektsionäär ehk koguja. |
| Kuidas onu Ööbik puu otsa ronib | Niit, Ellen | Onu Ööbik armastab üle kõige puu otsa ronida. |
| Kuidas onu Ööbik rannas käib | Niit, Ellen | Onu Ööbik ei oska veel erilisemalt ujuda, aga ta armastab meeletult merevett ja vees viibimist. |
| Kuidas onu Ööbik seenel käib | Niit, Ellen | Onu Ööbik Öösorri tänavalt otsustas kord metsa seenele minna. |
| Kuidas onu Ööbik sünnipäeva peab | Niit, Ellen | Onu Ööbik tahaks kangesti külalisi kutsuda. |
| Kuidas onu Ööbik teatris käib | Niit, Ellen | Ühel heledal õhtupoolikul läks onu Ööbik teatrisse. |
| Kuidas onu Ööbik telekat vaatab | Niit, Ellen | Onu Ööbikul on kodus paras pisike televiisor nimega Säresilm. |
| Kuidas onu Ööbik tõukerattaga sõidab | Niit, Ellen | Onu Ööbik armastab kõigest hingest tõukerattaga sõita. |
| Kuidas onu Ööbik vannis käib | Niit, Ellen | Onu Ööbikule meeldib väga vannis käia. |
| Kuidas onu ÖÖbik õunu sööb | Niit, Ellen | Onu Ööbiku laual oli ükskord virn õunu, oli valgeid klaare ja oli tallinna pirnõunu maailmatu pirakas kausitäis. |
| Kuidas pliiats, kes oskas teha punkte, tegi väga tähtsa punkti | Toomet, Tiia | Must pliiats maandus otse linnaväljakul. |
| Kuidas puud rändavad | Ise tugevasti juurtega maas kinni, pidasid taimed omavahel nõu, kuidas saaks vähemalt oma lapsed saata uut ja avaramat elupaika otsima. | |
| Kuidas päike tahtis pai saada | Koff, Indrek | Mida kauem Päike alla Maa peale vaatas, seda nukramaks ta muutus. |
| Kuidas pühad luuavarrega kinni püüti! | Kuus, Elar | Kui minu vanaisa veel paras põngerjas oli, elas ta üksikus talukeses keset soid ja laani. |
| Kuidas rahvad rändasid | Petrone, Epp | Nüüd on nii, et Anna elab oma elu, aga ise mõtleb kogu aeg ammuse aja inimestest, kes kunagi koopas elasid. |
| Kuidas Rebase-onu Jänku-onule lõunat pakkus | Harris, Joel Chandler | Rebase-onu kuisas alati Jänku-onkut. |
| Kuidas saada heaks | Koržets, Vladislav | Ühele väikesele poisile rääkis isa niimoodi: "Tikud on halvad. Tikud tahavad käest välja lennata ja maja põlema panna. Tikud teevad väikese poisi, kes nendega mängib, samuti halvaks." |
| Kuidas saada jõukaks | Koržets, Vladislav | Merike", ütles ema etteheitvalt. |
| Kuidas Sass lõhnavat kuuske nõudis, Laura kuueehteid tegi ja ema ühe vana mobiilinumbri üles otsis | Ots, Loone | Ema-ema-EEMAA!" karjus Sass uksest sisse tormates. |
| Kuidas Sonja korralikuks hakkas | Beaumont, Jacques | Sonja ei mõtlegi kena ja korralik olla. |
| Kuidas Sonja sõnakuulelikuks hakkas | Beaumont, Jacques | Sonja on üks üleannetu plikatirts... |
| Kuidas Sonja viisakaks hakkas | Beaumont, Jacques | Sonja näitab võõrastele keelt, näitab tänaval näpuga ja ütleb isegi rumalaid sõnu. |
| Kuidas supikulp lasteaias käis | Kivirähk, Andrus | |
| Kuidas sünnivad lilled | Kivirähk, Andrus | Tere! Hädavaevu jõuan sulle kirjutada! |
| Kuidas taat saunas käis | Raud, Eno | Elasid vanasti eit ja taat. |
| Kuidas taimed oma lapsi kodust ära saatsid | Kuus, Elar | Taimedel sündisid suve jooksul lapsed - seemned. |
| Kuidas tallekesi loetakse | Ell Tee (pseud.) | "Ema, palun võileiba!" hüüab Kristiina voodist. |
| Kuidas tuhkrud naerda said | Jürisson, Helvi | Ükskord tahtnud tuhkrud nalja taha. |
| Kuidas uni teosammul tuli | Soomets, Triin | Väike poiss ootas und, aga uni tuli sellel õhtul aeglaselt. |
| Kuidas vanaisa Krantsi leidis | Nüüd saate teada, kuidas vanaisa Krantsi leidis, või õigemini - kuidas Krants vanaisa leidis. | |
| Kuidas vanal ajal kirjutati | Toomet, Tiia | Vanal ajal kirjutati sule ja tindiga. |
| Kuidas vanal ajal leiba tehti | ||
| Kuidas vanal ajal valetati ja mis siis sai, kui see välja ei tulnud | Toomet, Tiia | Alguses sa ei valetanud üldse. |
| Kuidas vanal ajal valetati ja mis siis sai, kui see välja tuli | Toomet, Tiia | Ema ütles küll, et ära sa neid jääkarupildiga komme puhveti pealt kausi seest võta, need jäävad sünnipäevaks. |
| Kuidas vanasti heina tehti | Sarapuu, Jaak | Heinategemine algas tavaliselt jaanipäevast. |
| Kuidas vanatondist jagu saadi | Hiiemäe, Mall | Külas ehitanud üks peremees endale uue maja, aga vanatont tahtnud ka seal elada ja võtnud endale korteri ahjumüüri alla. |
| Kuidas vanemaid õigesti kasvatada | Grossmann-Hensel, Katharina | Mõned ütlevad, et laps valib ise endale perekonna. |
| Kuidas üksteisest aru saada? | Tungal, Leelo | Ühel päeval teatas malamuut Hirlanda, et oli u-postist leidnud vastuse oma kirjale, milles ta palus mu emale teatada, et minuga on kõik korras, ning küsinud, mis tõu alla meie perekond kuulub. |
| Kujuta vaid ette | Moore-Mallinos, Jennifer | Kas sa oled kunagi ette kujutanud Kuul kõndimist? |
| Kujutlusvõimeline | Moore-Mallinos, Jennifer | Lugude kirjutamine on minu lemmiktegevus! |
| Kukega võidu laulmas | Jõgisalu, Harri | Naaberõues jalutab kukk, väga uhke lind, kes kannab mitt karva sulgi - rohelisi, punaseid ja kullakirjalisi. |
| Kukelaulust | Jõgisalu, Harri | Ennemalt ei saanud maainimesed ilmaski und täis magada, sest tõusma pidi väga vara - enne kukke ja koitu, nagu öeldakse. |


